Test Test Test

Parema tervise nimel!

Tere tulemast perearstikeskuse kodulehele !

 

Muudatus - 14.12.17.a. on perearstikeskuses lühendatud tööpäev. Vastuvõtt toimub 8.00-14.00, vabandame ebameeldivuste pärast!

 

Info analüüside andmise kohta

Kodulehe vasakul asuvas rubriigis  ''Analüüsid'' leiate juhendid analüüside andmise kohta.

 

Info Retseptide väljastamise kohta!

Telefoni teel tellitud kordusretseptid saate kätte järgmisel päeval. 

  

Info uutele patsientidele!

Uusi patsiente nimistusse ei registreerita ja olemasolevad vabad kohad hoiame juba registreerinud patsientide uutele pereliikmetele. 

 

 P e r e a r s t i k e s k u s e    k o d u k o r d:

*Vastuvõtule registreerimine, kordusretseptide tellimine, analüüside vastused, arsti ja pereõe konsultatsioon toimub registratuuri numbritelt: 

607 42 63 (Dr.Usgam ja pereõde Anna Ilves)  

656 16 32 (Dr.Markus ja pereõed Karina Lillqvist, Astrid Kaasik)

*Vastuvõtule on vajalik alati eelregistreerimine! Isegi siis, kui Teile tundub, et tegemist on kiireloomulise probleemiga ja soovite arsti vastuvõtule pääseda võimalikult kiiresti, palume ette helistada. Sellisel juhul püüame leida aja tööpäeva jooksul ning Teil ei tule kaua haigena ooteruumis istuda. Tavaliselt vaatab erakorralised haiged kõigepealt üle pereõde, kes vajadusel konsulteerib arstiga või suunab patsiendi edasi arsti vastuvõtule, kas siis samal päeval või lähipäevade jooksul, olenevalt probleemi raskusastmest.

*Ka pereõe vastuvõtule tuleb eelnevalt registreerida, sest esmajoones võtab  pereõde vastu need, kes on end varem kirja pannud ja alles siis need, kes ootamatult perearstikeskusesse saabuvad. Erandiks nii arsti kui ka õe kohesele vastuvõtule pääsemiseks on eluohtlik seisund.

*Palun tulge kohale alati õigeagselt! Juhul kui Teil ei ole võimalik vastuvõtule tulla või kui te hilinete, palume sellest kindlasti teada anda registratuuri numbritele helistades.

*Palun oodake IV korruse ooteruumis, kõik patsiendid kutsutakse personaalselt kabinetti vastavalt registreeritud ajale !

*Vastuvõtuaeg ühele patsiendile on 15 minutit. Juhul kui te soovite arsti või pereõega rääkida mitmest probleemist või juhul kui teiega on kaasas veel pereliikmeid, peate registreerima mitu järjestikust aega.

*Sageli piisab vaid pereõe visiidist. Pereõde jälgib terveid imikuid, teostab vaktsineerimisi (nii laste kui ka täiskasvanute) ja erinevaid protseduure. Lisaks vaatab pereõde 1x aastas üle kroonilised haiged, teostades neile vajadusel ka analüüse ja muid uuringuid. Enamasti vaatab kõik ägedad haiged esmaselt üle pereõde, suunates need vajadusel edasi arsti vastuvõtule. Lisaks tegeleb pereõde ka ennetustööga ja väljastab erinevaid meditsiinilisi dokumente.

*Kui Te haigestute ja vajate töövõimetuslehte, siis võtke koheselt ühendust pereõega. Pereõde annab Teile esmased tegutsemisjuhised ja määrab arsti vastuvõtu aja. Kui hiljem selgub, et töövõimetuslehte ei lähegi vaja, saab selle alati tühistada. Arvestada tuleb, et tagantjärele ei saa haiguslehte avada.

*Imikute ja tervete väikelaste vastuvõtu päev on iga nädala teisipäeval !

*Palun jätke oma üleriided alati 1. korrusel asuvasse garderoobi. 

*Palume vankritega mitte ülesse tulla, vaid jätta need 1. korrusel asuvasse spetsiaalselt lapsevankritele mõeldud nurka, kus on võimalik vanker lukustada oma isikliku luku abil.

*WC-d asuvad igal korrusel, koridori peal, lifti läheduses.

Peame lugu kodukorrast ning oleme terved!  

 

P E R E Õ D E  on iga pereliikme esmane tervisenõustaja. Pereõde on kogu pere tervisemeeskonna liige, kes aitab tervist hoida ja vajadusel taastada. Pereõde osutab iseseisvalt ja koos perearstiga õendusabi, mis seisneb patsientide nõustamises, õpetamises ja juhendamises ning praktilise abi osutamises.

Mida pereõde teeb? Planeerib ja koordineerib patsientide vastuvõttu, nõustab telefoni teel ägeda haigestumise korral ja krooniliste haigustega toimetuleku osas, teeb vajalikke protseduure, seob haavad ja annab kaasa juhised koduseks haavahoolduseks, vaktsineerib nii lapsi kui ka täiskasvanuid, vastab vaktsineerimisega seotud küsimustele, teostab kõrvaloputust, eemaldab puugi, teeb EKG ja mõõdab vererõhku, teeb süste, vereanalüüse ja palju muud.

Pereõde oskab vastata paljudele tekkinud küsimustele ja aitab leida parima võimaliku lahenduse. Kui probleem on keerulisem, aitab pereõde Sul perearsti vastuvõtule pääseda ning hoolitseb selle eest, et Sinu probleem saaks lõpuni lahendatud. Pereõde ei ületa oma pädevuse piire ja vajadusel konsulteerib kindlasti perearsti või teiste tervisemeeskonna liikmetega. Pereõde käib igal aastal täiendkoolitustel, et olla kursis kõige kaasaegsemate tervishoiulahendustega.

NB!  Meie perearstikeskuse pereõde Anna Ilves omab 2017. aastast õigusi kordusretsepti väljastamiseks. 

 

Vähi sõeluuringud naistele 2017 

Rinnavähi sõeluuring

Uuringutele kutsutakse naisi iga 2 aasta järel.
50–62-aastastele ravikindlustatud naistele, sünniaastaga: 

2017. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967.

 

Emakakaelavähi sõeluuring

Uuringutele kutsutakse naisi iga 5 aasta järel.
30–55-aastastele ravikindlustatud naistele, sünniaastaga: 

2017. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1962, 1967, 1972, 1977, 1982 ja 1987.  

 

 

F ü s i o t e r a a p i a    Haabersti tervisekeskuses! 

Kab. 432, tel. 58844868

FÜSIOTERAAPIA: liikumisravi, ravimassaaž, kinesio- ja sportteipimine, kompressioonkülma teraapia valu ja paistetuse vähendamiseks, kodused harjutuskavad, rühihäirete korrigeerimine, ortopeediliste operatsioonide järgne taastusravi, kipside ja lahaste järgne taastusravi. Lisaks saab meilt massaažirulle ja - palle, kanna geelpatju, kummilinte jm koduseid abivahendeid. 

TOITUMISNÕUSTAMINE: kehakoostise määramine (kaal, rasva%, vistseraalse rasva osakaal, KMI, lihas%), tasakaalustatud menüüde koostamine: kaalulangetajatele, rasedatele, eakatele, seedevaevuste korral toidutalumatuse korral, lastele, taimetoitlastele, immuunsüsteemi tugevdamiseks, unehäirete korral, diabeetikutele, kroonilise väsimuse puhul.

BEEBID ja LAPSED: massaaž (stimuleeriv või toonuse mahavõtmine), arendusvõimlemine aitamaks uut oskust omandada või korrigeerimaks vale liikumismustrit (ka siis kui laps sooritab läbi vale mustri pööramist, roomamist/käputamist, istuma minekut, püsti tõusmist jne), pöia- ja rühiprobleemid, puusaliigese probleemid.

 

  

R A V I K I N D L U S T U S E T A     P A T S I E N T I D E L E  !

Tallinna elanike registrisse kuuluvatele ravikindlustamata isikutele osutatakse ambulatoorset abi Lääne-Tallinna keskhaigla Kopli polikliinikus. Esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell: 10.00-18.00 ning teisipäeval ja reedel 08.00-16.00. Patsiente võtavad vastu arst-kirurg ja õde.

Aadress: Sõle 63, Tallinn. Statsionaarset järelravi osutatakse ravikindlustamata patsientidele Kallavere haiglas, aadressil: Haigla 2, Maardu linn.

 

 

E - t e r v i s e t õ e n d 

E-tervisetõend lubab maanteameti e-teeninduses koheselt juhiluba vahetada. Tervisetõendi taotlemiseks tuleb eelnevalt oma terviseseisundi hindamiseks elektrooniliselt täita tervisedeklaratsioon patsiendiportaalis (ID-kaardi põhine) või paberil enne arsti vastuvõtule minekut.www.digilugu.ee/login

    

 

Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B.

Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.

NB! ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas!

Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Põhilised sümptomid on kiire palaviku tõus, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu.
Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.

Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu (vaktsineerimine). Kasuks tuleb vaid teadmine, mis kujutab endast gripivaktsiin ning kellel ja millal on mõistlik ennast vaktsineerida.
Grippi haigestunuid saab aga aidata spetsiifiliste gripivastaste ravimitega (viirusvastane ravi). Haigestumisel on oluline teada, et kuidas see gripp siis ära tunda (vt. gripi sümptomid). Grippi haigestumisel on oluline koheselt informeerida oma kohalikku perearsti, vajadusel määrab ta viirusvastase ravi. Tavainimese jaoks on oluline tegutsemiskiirus, et vältida nakkusohtu lähedastele ning gripi-ja nakatumisjärgselt tekkida võivate tüsistuste vältimine. 

Kas teadsite, et... igal aastal haigestub grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest
üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest
Ameerika Ühendriikide andmetel põeb grippi 5% kuni 20% populatsioonist aastas ; üle 200,000 haigestunu hospitaliseeritakse gripi komplikatsioonide tõttu
gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50% võrra
epideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%
1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest 

(Tekst: www.gripp.ee)

Vaata lisaks -  www.gripp.ee